Made by mam

Valmis sai veebruaris alustatud kudumine. Seekord kudusin mõeldes rändurile, kelle kodu pidavat praegu üsna jahe olema. Nende maal maju ei köeta ning seal on hetkel hilissügis. Ja kuna ka üks elusündmus on ees ootamas, siis arvasin, et midagi ema tehtut oleks tore kinkida. 

Kuna kududa on jätkuvalt tore, siis tuli kahe suure pleedi mõte. Selle tarvis valisin lõnga Dropsi kollektsioonist ja tellisin e-poest. Tellimisega läks küll nüüd nii, et mõtlesin valge peale, aga sain teksasinise. Kuna aga minu jaoks ekstra telliti suurem kogus, siis virisema ja pretensioone esitama ei hakanud,  mõtlesin vaid oma mõtte ümber ja nüüd juba näib, et tegelikult see praegune värv ongi parem.  

Olen vilets planeerija ja mulle ei meeldi arvutada välja lõnga koguseid ning silmuste arvu, mis kudumisse  läheb vaja. Seekord ma siiski arvutasin ja mõtlesin, aga kuna plaanis olid suured esemed, siis loomulikult arvutasin veidi mööda, õnneks küll lõnga ülejäägi mitte puudjäägi poole. Viimane variant oleks kahtlemata hullem olnud. Mustri kombineerisin teistest mustritest ning valmis nad said, üks rändurile ja teine tema kaaslasele – minu skaibilastele. Vardad olid ääre - ripsi kudumiseks nr 4 ja mustrile nr 5. Kootud sai kokku ca 4 m pleedi, mis on minu mõtte järgi pleedina kasutatavad, tegelikkuses saab neist ehitada voodile või ka tugitoolile katted, näiteks. Lõnga kulus 70 tokki, ehk siis 35 ühele kudumile. Kaalult on see kudum üsna raske, aga soovisin kududa puuvillast ja sellist robustsemat eset, mis sobiks erinevasse interjööri. Seda muidugi minu mõtte järgi. 

Loodan, et minu mõte ühtib ka laste mõttega. Ja et hooletult tehtud töösse ei suhtutaks (iroonia ja nali üheskoos ;) ja et meeles peetaks (taas iroonia ja nali üheskoos): need pleedid on emaarmastusega kootud, siis made by silt ikka ka.